ses sügise halluses püüa veel märgata
kirjusid lehti mis langevad
neil hämarail õhtutel süüta üks küünal
ja meenuta neid kes pole lähedal

läbi vihma ja pori sa astu ja naerata
vihm peseb maha kõik mured
oma vanades asjades sori ja avasta
iga vana saab ükskord ju uueks

sa rõõmusta naerata naudi ja
unusta kõik mis on halb
oma naeruga rõõmsaks ju teisedki teed

ses rutakas elus sa võta üks hetk
ja kuulata vaikuse häält
ei ole ju mõtet meil lõhki end rebida
kuigi aeg vahel lendab meil käest

kui oma teed sa ei leia, ei leia,
siis parem lõpeta otsimine
kõike ei peagi otsustama ise
vahel valik saab tehtud sinu eest

sa rõõmusta naerata naudi ja
unusta kõik mis on halb
oma naeruga rõõmsaks ju teisedki teed